Internet ja veebiturvalisus: Eesti (2026)
Eestis kehtib vahetult kohaldatav ELi digiteenuste seadus, mida täiendavad infoühiskonna teenuste seaduse riiklikud muudatused, mis jõustusid 14. juulil 2024. Tarbijakaitse ja tehnilise reguleerimise amet (TTJA) määrati 2024. aasta juulis ametlikult Eesti digiteenuste koordinaatoriks, kes jälgib digiteenuste seaduse järgimist ja tegeleb kasutajate kaebustega. Eesti kuulub järjekindlalt maailma kõige internetivabamate riikide hulka (91/100, Freedom House 2025, 2. koht maailmas), kus valitsuse poolt kehtestatud sisupiiranguid praktiliselt ei ole, välja arvatud ELi poolt kohustuslikuks muudetud blokeeringud Venemaa riigiga seotud meediaväljaannetele.
Esmane raamistik
ELi digiteenuste seadus (määrus (EL) 2022/2065) on vahetult kohaldatav; riiklik ülevõtmine toimub infoühiskonna teenuste seaduse kaudu (muudetud redaktsioonis, jõustub 14. juulil 2024); digiteenuste koordinaator: Tarbijakaitse ja Tehnilise Reguleerimise Amet (TTJA)
Peamised punktid
DSA otsene kohaldatavus ja riiklik ülevõtmine
ELi DSA kehtib kogu Eestis otseselt määrusena. Riigikogu võttis vastu infoühiskonna teenuste seaduse muudatused (jõustuvad 14. juulil 2024), et viia riiklikud menetlusnormid vastavusse DSA nõuetega, mis hõlmavad platvormide läbipaistvust, ebaseadusliku sisu eemaldamise kohustusi ja kasutajate kaebuste lahendamise mehhanisme.
Digiteenuste koordinaator, TTJA
Tarbijakaitse ja Tehnilise Reguleerimise Amet (TTJA) määrati 1. juulil 2024 digiteenuste koordinaatoriks (DSC), kelle ülesandeks on Eestis asuvate vahendusteenuste osutajate järelevalve, platvormide vastu esitatud tarbijakaebuste menetlemine ning osalemine Euroopa digiteenuste nõukogus. Komisjoni esialgsed mured seoses DSC määramise viibimisega on lahendatud.
Interneti vabadus ja sisu piirangud
Eesti sai Freedom House’i aruandes „Freedom on the Net 2025“ 91 punkti 100-st, mis andis talle maailmas 2. koha. Valitsus kehtestab sisu suhtes minimaalsed piirangud; ainsad märkimisväärsed blokeeringud puudutavad Venemaa riigiga seotud meediakanaleid vastavalt ELi tasandi sanktsioonide otsustele, mitte ühepoolsetele riiklikele meetmetele.
Terrorismivastase võitluse alased sisukohustused
2024. aasta juunis muutis Riigikogu infoühiskonna teenuste seadust ja karistusseadustikku, et rakendada ELi veebipõhise terroristliku sisu määrust, millega nõutakse platvormidelt terroristliku sisu eemaldamist ja kriminaliseeritakse terrorismile õhutamine modereeritavates veebifoorumites.
Laste turvalisus veebis ja vanuse kontrollimine
Eesti keeldus allkirjastamast Jüütimaa deklaratsiooni (oktoober 2025), mis on ELi poliitiline kohustus kehtestada alaealistele vanusepõhised piirangud sotsiaalmeedias. Eesti seisukoht on, et platvormide suhtes GDPRi rakendamine ja investeerimine digitaalse kirjaoskuse arendamisse on eelistatavamad kui normatiivsed vanusepiirangud; eraldi riiklikku seadust vanuse kontrollimise kohta ei ole vastu võetud.
Platvormi vastutuse raamistik
Platvormide vastutuse piiramise ja sisu modereerimise kohustusi reguleerivad digitaalteenuste seadus (DSA) ning infoühiskonna teenuste seadus; TTJA on Eestis asuvate veebivahendusteenuste ja otsingumootorite järelevalveasutus. DSA mitmetasandilised hoolsuskohustused kehtivad kõigi reguleerimisalasse kuuluvate teenusepakkujate suhtes, kusjuures väga suuri platvorme järelevalvet teostab otse Euroopa Komisjon.
Käesolev lehekülg on tõlgitud kasutajate mugavuse huvides; ingliskeelne versioon on siduv ning ei kujuta endast õigusnõustamist.