Digitaalsed maksed ja fintech: Eesti (2026)
Eestis kehtib makseasutuste (PI) ja e-rahaasutuste (EMI) jaoks täielikult struktureeritud litsentsimissüsteem, mis põhineb MERAS-seadusel, millega on PSD2 üle võetud riiklikku õigusesse, ning mille raames on Finantsinspektsioon ainus pädev asutus. Avatud pangandus toimib suurimate pankade PSD2-liideste kaudu ning Eesti osaleb SEPA kiirülekandes (SCT Inst), kusjuures ELi kiirmaksete määrus nõuab täielikku vastavust 2025. aasta oktoobriks. Eraldi BNPL-i käsitlevat seadust veel ei ole; BNPL kuulub üldise tarbijakrediidi ja makseteenuste raamistiku alla.
Esmane raamistik
Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (MERAS); ELi PSD2-direktiiv (2015/2366); ELi kiirmaksete määrus (2024/886); järelevalveasutus: Finantsinspektsioon (Eesti Finantsjärelevalve ja Kriisilahendamise Amet)
Peamised punktid
PI ja EMI litsentsimine
Makseasutused ja e-rahaasutused peavad taotlema Finantsinspektsioonilt MERAS-i alusel tegevusluba. Luba on tähtajatu ja ülekandmatu; Finantsinspektsioon peab tegema otsuse 3 kuu jooksul alates taotluse täielikust esitamisest, kuid mitte hiljem kui 6 kuud pärast taotluse kättesaamist. Alates 18. märtsist 2026 tuleb taotlused esitada FSA digitaalportaali kaudu.
Õiguslik alus, MERAS ja PSD2
MERAS (maksuasutuste ja e-rahaasutuste seadus) on peamine riiklik õigusakt, millega rakendatakse PSD2 nõudeid, sealhulgas kliendi tugevat autentimist (SCA), klientide rahaliste vahendite kaitset ja passioõigusi kogu Euroopa Majanduspiirkonnas. Seaduse konsolideeritud ingliskeelne tekst on avaldatud Riigi Teatajas.
Avatud pangandus
Eesti võttis 2019. aastal kasutusele PSD2 avatud panganduse API-d. Suured pangad – Swedbank, SEB, LHV ja Coop Pank – pakuvad PSD2-nõuetele vastavaid AIS-i (kontoteave) ja PIS-i (makse algatamine) API-sid, mis põhinevad Berlin Groupi NextGenPSD2 standardil, võimaldades litsentseeritud kolmandatel osapooltel juurdepääsu kliendiandmetele ja makseid algatada kliendi nõusolekul.
Kiirmaksed (SEPA SCT Inst)
Eesti osaleb SEPA kiirülekande süsteemis. 13. märtsil 2024 vastu võetud ELi kiirmaksete määrus (2024/886) nõudis euroala krediidiasutustelt, et nad hakkaksid vastu võtma SCT Inst-makseid hiljemalt 9. jaanuaril 2025 ja saatma neid hiljemalt 9. oktoobril 2025, kusjuures teenustasud ei tohi ületada tavaliste arvelduste tasusid. Saaja identifitseerimine (VoP) oli kõigile makseteenuse pakkujatele kohustuslik alates 9. oktoobrist 2025.
MiCA / Krüptovara teenused
ELi määrus 2023/1114 (MiCA) kehtib Eestis otseselt. Finantsinspektsioon on pädev asutus krüptovara teenuseosutajate (CASP) tegevuslubade väljastamiseks ning varaga seotud tokenite ja e-raha tokenite emitentide järelevalveks. Eestil oli varem riiklik virtuaalvarade teenuseosutajate (VASP) registreerimiskord (mis tühistati MiCA jõustumisel).
BNPL-määrus
2026. aasta mai seisuga puudub Eestis eraldi BNPL-i käsitlev seadus. BNPL-tooteid reguleeritakse kehtivate tarbijakrediidi (ELi tarbijakrediidi direktiiv) ja PSD2 raamistikute alusel, kui tegemist on makseteenustega. ELi tarbijakrediidi direktiiv 2023/2225, millega kitsendatakse erandeid, mis varem välistasid paljud BNPL-tooted, tuleb liikmesriikidel üle võtta 2025. aasta novembriks, mille tulemusel hakkavad rohkemad BNPL-pakkumised kuuluma täielike krediidilitsentsinõuete alla.
Käesolev lehekülg on tõlgitud kasutajate mugavuse huvides; ingliskeelne versioon on siduv ning ei kujuta endast õigusnõustamist.