Digitaalne nomaad ja elamisluba: Eesti (2026)
Eesti oli üks maailma esimesi riike, kes kehtestas spetsiaalse diginomaadi viisa (kehtib alates 1. augustist 2020), mis võimaldab ELi-välistel kaugtöötajatel viibida Eestis seaduslikult kuni 12 kuud, töötades ainult välismaiste tööandjate või klientide heaks. Lisaks viisale pakub Eesti eraldi e-residentsuse digitaalse identiteedi programmi (ilma füüsilise elamisõiguseta) ning ajutisi elamislube äri- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks neile, kes soovivad riigis kauem viibida.
Esmane raamistik
Välismaalaste seadus, mida muudeti 2020. aasta augustis, et kehtestada kaugtöö eesmärgil väljastatav viisa, mida haldavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Välisministeerium
Peamised punktid
Digitaalsete nomaadide spetsiaalne viisa, liigid ja kehtivusaeg
On olemas kaks liiki viisasid: lühiajaline Schengeni C-viisa (kuni 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul) ja pikaajaline D-viisa (kuni 12 kuud). Mõlemad väljastatakse spetsiaalselt kaugtöö tegemiseks; D-viisa ei muutu automaatselt elamisloaks.
Sissetuleku piirmäär ja abikõlblikkuse kriteeriumid
Taotlejad peavad tõendama, et nende kuu brutotulu on vähemalt 4 500 eurot, mida on tõendatud taotlusele eelnenud kuue kuu jooksul. Töö peab toimuma kaugtööna väljaspool Eestit registreeritud ettevõtte või klientide heaks; töötamine Eesti äriühingu heaks ei ole selle viisakategooria raames lubatud.
Taotlemise kord ja tasud
Taotlused esitatakse isiklikult Eesti saatkondades, konsulaatides või politsei- ja piirivalveametites Eestis. Riigilõiv on 120 eurot; taotluse menetlemine võtab aega kuni 30 päeva. Nõutavad dokumendid on kehtiv pass, tõend kaugtöö kohta või vabakutselise töö lepingud, Eestit hõlmav tervisekindlustus, elukoha tõend ja karistusregistri väljavõte.
e-residentsus, digitaalne identiteet, mitte füüsiline elukoht
Eesti e-residentsuse programm annab valitsuse poolt väljastatud digitaalse isikutunnistuse, mis võimaldab mitteresidentidel registreerida ja hallata ELi äriühingut täielikult veebipõhiselt, kuid ei anna õigust füüsiliselt Eestis elada. Taotluse esitamise tasu on 150 eurot (muudetud jaanuaris 2025). Programm tõi 2025. aastal riigikassasse 125 miljonit eurot ja seda moderniseeritakse praegu (2026–2029. aasta strateegia: üleminek mobiilipõhisele identiteedile, füüsilise kaardi järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine umbes 2027. aastaks).
Pikaajalise viibimise viisa, elamisluba äritegevuse või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise eesmärgil
ELi-välised kodanikud, kes soovivad riigis viibida kauem kui 12 kuud, võivad taotleda Politsei- ja Piirivalveametilt ajutist elamisluba äritegevuse eesmärgil; seda väljastatakse kuni 5 aastaks ja seda on võimalik pikendada korraga kuni 10 aastaks. Taotlejad peavad tõendama aktiivset äritegevust ja sissetulekut, mis on vähemalt neli korda suurem kui Eesti elatusmiinimum. Startup Estonia kaudu on olemas ka iduettevõtjate programm.
Maksuresidentsus ja pikaajaline ELis viibimine
Kui isik viibib Eestis kalendriaasta jooksul rohkem kui 183 päeva, võib see kaasa tuua Eesti maksuresidentsuse ja tulumaksukohustused. Pärast viit aastat järjestikust seaduslikku viibimist võivad ELi-välised kodanikud taotleda ELi pikaajalist elamisluba. ELi, EMP ja Šveitsi kodanikud võivad riigis vabalt elada ja töötada ilma viisa või elamisloata.
Käesolev lehekülg on tõlgitud kasutajate mugavuse huvides; ingliskeelne versioon on siduv ning ei kujuta endast õigusnõustamist.